Käharpetersel "Grüne Perle"

* Petersell on palju külmakindlam kultuur kui porgand ning, kui teda talveks katta võib ta peenral talvituda ja anda varakevadel rohelisi lehti. Peterselli saab ajatada ka talvel kodustes tingimustes. On kaks peterselli gruppi - leht ja juurpetersell.
Juurpeterselli iseloomustab pikk hargnev juur. Lehestik on mõlemal petersellil umbes sarnane kuid paljud inimesed tunnustavad lehtpetersellina ainult käharlehist vormi, mis on küll ilus kuid vähem aromaatsem.
Eelistada tuleks juurpeterselli, ühesuguste tingimuste juures on võimalik lehtedele saada ka juuri millest saab ajatada talvel või varakevadel rohelisi lehti. Juurpeterselli kasvatamise agrotehnika sarnaneb porgandi omale. See aga tähendab, et petersell eelistab kobedaid toiteaineterikkaid neutraalseid muldi.
Muld on parem ette valmistada sügisel. Muld tuleb sügavalt läbi kaevata ning kevadel veelkord kaevata ja kobestada. Sügisesel mullaharimisel antakse mulda pool ämbritäit sõnnikut kuhu on lisatud 2 spl. superfosfaati ja 1 spl. kaaliumsulfaati ning 1 klaas puutuhka 1m2-le.
Rasketele savikatele muldadele on sügisel soovitav lisada 2 liitrit saepuru mis kaevatakse mulla sisse. Kevadel lisatakse veel pool ämbritäit kõdusõnnikut või turbakomposti koos sõnnikuga, kuhu on lisatud 1 spl. nitrofoskat või pool spl. kaaliumsalpeetrit või naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka 1m2-le. 
Peterselli seemned idanevad aeglaselt, sellepärast eelidandatakse neid niiske marli vahel 3-4 päeva enne külvi. Kohe, kui osadel seemnetel on ilmunud idud külvatakse nad peenrale vagudesse 0,5-1 cm sügavusele. Ridade vahe on 15-20 cm, taimede vahe 2-3 cm. Külvatakse kohe kui muld on soojenenud, aprilli teisel poolel.
Teist korda külvatakse roheliste lehtede saamise eesmärgil juuli alguses. Peenra võib katta kilega nii et mullapinna ja kile vahele jääks õhuruum 2-3 cm. Kui ilmuvad tõusmed võetakse kile ära. Vegetatsiooni perioodil kobestatakse mulda ja antakse 2-3 korda pealtväet ist ridade vahele. Väetatakse vegetatsiooni perioodi alguses, et lehed ei koguks endasse liigseid nitraate ja poleks virtsaveega määrdunud.
Sügisel sorteeritakse juurikad, eemaldatakse need mis on alla 1 cm jämedused. Peened juurikad talvituvad paremini. Neid kasutatakse varakevadiste roheliste lehtede saamiseks ning sügisel seemnete kogumiseks. Juurikad istutatakse kohe kasvukohale või kaevatakse kevadeni mulda ning istutatakse kevadel tihedalt üksteise kõrvale varem ettevalmistatud peenrale. Ridade vahe jäetakse 15-20 cm. Talveks soovitatakse peterselli kergelt katta männi okstega. Nad ei pudene nagu kuuse oksad. Oksad kaitsevad hiirte eest ja aitavad koguda lund. 
Kevadise istutamise korral on vaja peenrad ette valmistada sügisel. Soovitav on 2-3 korda väetada lämmastik-kaali väetisega. Varakevadel saate te rohelised taimed.
Teisel aastal hakkab petersell ruttu kasvatama õievarsi. Taimi tuleb toestada, et nad ei murduks tuule käes. Septembri teisel poolel tõmmatakse taimed mullast välja ja asetatakse ruumi sõelale järel valmima. Seemned eraldatakse sarikatest. Sõelumisega saate eraldada suured seemned väikestest. Saadud seemnetest jätkub külviks ja toitudele lisamiseks. Peened juurikad, mis ei kandnud õievarsi istutage uuesti, et saada varakevadel rohelist ja sügisel seemneid. Kaaliumi sisalduselt on ta üks esimesi kultuure köögiviljade seas.